Paavo Nõgese varjatud lahingud

Teisipäeval saatsime kultuuriministeeriumisse teatrite rahastamise artikli, mis ilmus reedel Äripäevas. Ehkki ei ole kohustust osapooltele artikleid näidata enne nende ilmumist, soovisime, et kantsler saaks lisada seisukohti, mis tema arvates seda väärivad. Intervjuu andis ta juba tükk aega varem.Nõgene ei vastanud kirjale. Küll aga kutsus ta vestlusele toimetaja. Talle ulatas Nõgene prinditud lehed ettepanekutega, kuidas statistikat teha, lisaks veel teisi, suuresti hinnangulisi, kuid ka asjakohaseid täpsustusi. Võtsime arvesse märkuseid, mida vajalikuks pidasime.Jutuajamisel märkis Nõgene, et tema jutttu ei võetud loo kirjutamisel aluseks ning kuulati teisi ehk siis anonüümseid allikaid. Ta paistis olevat pettunud, et artikkel ei ühtinud tema nägemusega.Kriitikat võib teha üllal eesmärgil. Või ka mõnel teisel eesmärgil. Küllap võis Nõgene loota, et ajakirjaniku objektiivsuse kahtluse alla seadmisega suudab ta parimal juhul takistada artikli ilmumist. Sel juhul oleks jäänud ilmumata artikkel, mis näitab, et ülekaalukalt Reformierakonna liikmetega mehitatud Vanemuine naudib rahastamiseeliseid ning vaid pisku toetustest läheb etendusasutustele, mille sihtasutuse liikmed pole nii selgelt võimuerakonnaga seotud.Teise loo fookuses oli Nõgese erakondlik kuuluvus ja mõjuvõim. Ta on ainus erakonna liige kantsleri ametis, mille alustalaks on (poliitiline) sõltumatus. Paraku seavad ministeeriumi rahastamisotsused selle kahtluse alla. Sest kuidas põhjendada kantsleri koduteatri kuldamist oludes, kus Draamateater suudab aastas peaaegu samaväärselt etendusi näidata, ent tema toetussumma on viie aasta lõikes vaid kolmandik Vanemuise toetusest? Ajakirjaniku poole pöördumata kirjutas Nõgene pärast lugude ilmumist taas Äripäeva toimetajatele. Sel korral esines ta pigem ajakirjanduseksperdina, kelle hinnangul on artiklid küsitava väärtusega. Tagasiside andmine on tänuväärne. Tuleb aga küsida, mis on sellise sisuga kirja saatnud kantsleri tegelik eesmärk.Miks sekkub end sõltumatuks nimetav kantsler toimetuse töösse niivõrd aktiivselt? Miks tal on keeruline taluda kõrvalpilku rahastamisotsustele, kui tema ülesanne on kaasa aidata sellele, et ministeeriumis sünniksid õiglased otsused, mis sellisena ka näivad?Nõgene väidab, et ta pole Reformierakonna kantsler ega rahastamisotsuste langetaja, ent tahtlikult või tahtmatult jätab ta oma mõjutamiskatsetega vastupidise mulje.Äripäev palus teisipäeval kirjalikult kultuuriministeeriumi pressiesindaja kaudu minister Urve Tiiduse (RE) kommentaari, ent seda pole saabunud. Ometi võiksTiiduse kohus olla anda kommentaar olukorras, kui tema juhitava asutuse rahastamisotsustel on küljes korruptiivne maik.